Tunnetusteooria (Arne Rannikmäe)

Allikas: Taipla

1 Õpetuse eesmärgid

Kehtiva õppekava kohaselt kuulub Filosoofia kursus gümnaasiumis valikainete hulka ning valida saab kahte ainekava - filosoofia ajaloo kursust ja filosoofia põhiprobleemide kursust. Käesolev "Tunnetusteooria" ainekava on esitatud kolmanda valikuna ning loodud põhimõtteliselt uue eesmärgiga - pakkuda õpilastele filosoofilist ja metodoloogilist alusteadmist teiste õpetatavate ainete kohta, neid sisuliselt integreerides ja samal ajal ka integratsiooni piire näidates. Tunnetusteooria kursus ei püüa niivõrd anda uut teadmist, kuivõrd aitab mõista ja suhestada juba õpitut. See kursus on nagu maatriks, mille põhjal saab võrrelda erinevate õppeainete pakutavat alusteadmist ja põhiprintsiipe, neid maksimaalselt integreerides ning samal ajal, kus vajalik, printsiipide vastandlikkust näidates. Tunnetusteooria kursus arendab õpilastes oskust küsida, juhib nende tähelepanu subjektiivse külje olemasolule mistahes teadmises ja õpetab neid kriitiliselt mõtlema.

Tunnetusteooria õpetamisega taotletakse, et õpilane

• hakkab paremini mõistma erinevate õppeainete tunnetuslike aluste ühtsust ja erinevust;
• loob seosed erinevates õppeainetes pakutud teadmiste vahel;
• saab aru teadusliku meetodi ühtsusest ning mõistab samal ajal selle suhtelisust;
• õpib esseede kirjutamise abil loogiliselt ning argumenteeritult arutlema ja kriitiliselt mõtlema.

2 Õpitulemused

Tunnetusteooria kursuse läbinud õpilane

• mõistab erinevate õppeainete ja neile vastavate teaduste tunnetusteoreetilisi aluseid ja oskab hinnata nende ühtsust ning erinevust;
• oskab paremini ja sügavamalt integreerida erinevate õppeainete teadmisi;
• saab aru teadusliku tunnetuse eripärast ja kriteeriumitest;
• on süvendanud oma oskust mõtelda argumenteeritult ja kriitiliselt.

3 Ainekava sisu

3.1 Keel, teadmise loogika, matemaatika

Keele olemus, keele funktsioonid ja suhtlemine, keel ja sotsiaalsed suhted Keel ja tähenduse probleem (L.Wittgenstein), kas keele piirid on maailma piirid Keele märgid; süntaks, semantika ja pragmaatika.

Teadmised, teadmiste erinevus väärtustest ja normidest

Määratlused õige-vale kui vormi parameetrid ning tõene-väär kui sisu parameetrid

Induktsioon ja deduktsioon mõtlemises ja teaduslikus seletuses

Lihtsamad süllogismid, loogika vead

Matemaatika kui teaduse keel, hinnang teaduste matematiseerimisele

Formalistlik ja realistlik koolkond matemaatikas

Kas erinevad geomeetriad kirjeldavad erinevaid maailmu

3.2 Loodus- ja sotsiaalteadused ning ajalugu

Teadusliku mõtlemise ja teadusliku teadmise piiritlemine tavatunnetuse suhtes

Teaduse eristamine pseudoteadusest

Teadmine ja tõde, klassikalised tõeteooriad

Universaalse teadusliku meetodi probleem, meetodi ühtsus ja erinevus loodus-ja sotsiaalteadustes

Teooria ja vaatluse vahekord teadustegevuses

Eetika probleemid loodusteadustes

Kas teadlaste väärtushoiakud mõjutavad tulemusi sotsiaalteadustes

Kas sotsiaalteadustes saab kõiki tulemusi väljendada mõõdetaval kujul

Kas ajalooline fakt on tegelikkuse interpretatsioon või adekvaatne peegeldus

Milline on üksikisiku osa ajaloos

Mõistmise ja arusaamise probleem ajaloos

Kas ajaloost õpitakse

3.3 Moraal, poliitika, esteetika

Kas moraaliotsustusi saab õigustada/põhjendada

Relativism eetikas

Poliitiliste otsustuste ja moraalinormide vahekord

Ilu subjektiivne ja objektiivne tõlgendus Kunstnik ja moraalinormid Progressi probleem kunstis

3.4 Religioon