Tõlgendamiskursus (Toomas Lott)
Allikas: Taipla
Tõlgendamiskursuse eesmärk on õpilastega filosoofiaajalooliselt oluliste alliktekstide lugemine ja tõlgendamine. Kursuse eesmärk on niisiis vastupidine senise filosoofia ajaloo kursuse kontseptsioonile, sest senini on alliktekste vaadeldud pigem õpetaja poolt tunnis kõneldut toetava ja illustreeriva materjalina, ent tõlgenduskursusel oleks õpetaja kõneldu selgituseks alliktekstile. Kursust toetab tõik, et eesti keeles on ilmunud ja üha ilmumas mitmeid alliktekstide tõlkeid. Samuti võiks teksti enda lugemine olla õpilastele oluliselt rikastavam kui teksti kohta lugemine ja kuulmine.
Tõlgendamiskursust saab õpetada nii põhikursusena (70 tundi) kui ka tugikursusena juba läbitud filosoofiakursusele (35 tundi). Mõistagi pole tekstile võimalik läheneda ilma ettevalmistuse ja juhendamiseta, selleks eesmärgiks on mõeldud taustaloengud (ideaalis igas osas viis loengut ja viis "seminari"), mis võivad vajaduse korral olla ka protsentides suurema määraga kui tekstikäsitlused. Tausta-loengutes tuleks vaadelda konkreetse teksti filosoofiaajaloolist tausta, tuues välja olulised suundumused ja küsimused antud ajajärgul, millele vaadeldav tekst oleks seejärel üks võimalikke vastuseid. Tausta-loenguid pole tarvis juhul, kui tõlgenduskursust õpetatakse tugikursusena.
Sisukord |
1 Õpetuse eesmärgid
Tõlgendmiskursus (a) õpetab keerulisi, ent samas olulisi tekste mõistma ja lugema ning nägema tekstide erinevaid tõlgendamisvõimalusi, arendades seeläbi lugemis- ja analüüsioskust; (b) võimaldab mõista tänapäeval kasutatavate mõistete ja paradigmade ajaloolist päritolu, aidates niiviisi luua seoseid teiste ainetega; (c) tekstipõhine lähenemine aitab õpitavaga saavutada vahetumat kontakti, filosoofia ei jää ainult õpetatavaks valmisteadmiste kogumiks; (d) võimaldab õpilaste aktiivsemat osalemist õppetöös, valmistades neid seeläbi ette ülikooliks, kus õppetöö valitsevaks vormiks on kujunemas seminarid.
2 Õppetegevuse kirjeldus
Õppetegevus on eelkõige seminarilaadne (välja arvatud taustaloengud) ja seisneb valitud tekstide ühises tõlgendamises, nende üle arutlemises ja õpilaste enda ettekannetes. Põhilised õppemetoodilised momendid on rühmaarutelud; teoreetilise arutluskäigu esitamine; kodused ülesanded: kirjalik töö (essee, referaat), ettekanded jms; argumenteeritud debatt.
3 Õppesisu
Tekstipõhine lähenemine on äärmiselt paindlik, sest võimaldab kursusel valida erinevate variantide vahel. Kursus võib rajaneda näiteks metafüüsilistele või tunnetusteoreetilistele või eetilistele tekstidele. Tõlgenduskursus ei määratle tingimata distsipliinilist suunitlust, mistõttu õpetaja võib valida endale ja õpilastele sobivaima variandi. Alljärgnev temaatiline liigendus on üks paljudest võimalikest ning seda võib käsitleda eelkõige näitena, mille kaudu oleks võimalik õpetada filosoofia ajalugu vaates olemisküsimusele. Kõik käsitletavad tekstid on eesti keeles ilmunud ja enamikus raamatukogudes kättesaadavad.
1. osa: sissejuhatus Taustaloeng: Mis on filosoofia? Filosoofia tekkimine: Thales, Parmenides, pütagoorlased. Tekste: Herakleitose "Fragmendid" ja Parmenidese "Prooimium" (mõlemad on kättesaadavad interneti vahendusel TÜ kodulehelt).
2. osa: kreeka klassikaline filosoofia Taustaloengud: Sokratese isik, tema küsimusasetus ja meetod. Platoni ontoloogia (ideedeõpetus) ning Aristotelese vastus ja edasiarendus. Platoni ja Aristotelese käsitlus eetikast ja hingest. Tekstid: Platoni koopavõrdpilt "Politeia" VI raamatus või hinge surematuse tõestused "Phaidonis" või Diotima kõne "Pidusöögis" või/ja Aristotelese "Nikomachose eetika" I või V raamat.
3. osa: hellenism Taustaloeng: Hellenistliku filosoofia üldmääratlus. Erinevad koolkonnad: epikuurlased, skeptikud, küünikud, stoikud. Tekstid: Valitud peatükid Marcus Aureliuse teosest "Iseendale" või L. A. Seneca "Moraalikirjadest Luciliusele".
4. osa: keskaegne filosoofia Taustaloeng: Filosoofia roll varasel ja hilisel (skolastilisel) keskajal, jumalatõestused, realismi/nominalismi tüli. Tekstid: Aurelius Augustinuse "Pihtimused" (XI raamat) ja katkendid Aquino Thomase "Summalt paganate vastu" või Canterbury Anselmi "Proslogion ehk kõnelus".
5. osa: ratsionalism ja empirism Taustaloeng: Teadvuse- ehk subjektifilosoofia, ratsionalismi ja empirismi vaidlus, selle areng kuni D. Hume'ini. Tekstid: R. Descartes'i "Arutlus meetodist" (I raamat) või "Meditatsioonid..." (II ja VI meditatsioon) ja valitud katked G. Berkeley "Dialoogidest Hylase ja Philonousi vahel".
6. osa: I. Kant ja saksa klassikaline idealism Taustaloeng: Immanuel Kant kui ratsionalismi ja empirismi ühendaja, tema moraalifilosoofia, saksa klassikaline idealism kui absoluudifilosoofia (Hegel). Tekstid: I. Kanti "Prolegomena" (sissejuhatus ja § I-V) ja valitud katked J. G. Fichte "Inimese määratlusest" või sissejuhatus G. W. F. Hegeli "Vaimu fenomenoloogiale" (internetis TÜ kodulehel).
7. osa: K. Marx ja J. S. Miil Taustaloeng: Humanism (Erasmus) ja valgustusfilosoofia (Rousseau - inimene-loodus vastandus). Tekstid: K. Marxi "Saksa ideoloogia" või "Kommunistliku partei manifest" ja valitud katkendid J. S. Miili "Vabadusest" või
7. osa: Kierkegaard ja F. Nietzsche Taustaloeng: Hegel ja uushegeliaanlus. Platonism kui metafüüsiline doktriin. Tekstid: Valitud katked S. Kierkegaardi teosest "Kartuse ja värin" ja F. Nietzsche teostest "Vastkristlane" või "Ecce homo" või "Nõnda kõneles Zarathustra".
4 Õpitulemused
Peale tõlgendamiskursuse läbimist oskab õpilane: (a)analüüsida tekste; (b)koostada ja esitada ettekannet; (c)kirjutada filosoofilist esseed; (d)iseloomustada käsitletud filosoofide vaateid ja erinevaid viise neid vaateid tõlgendada; (e)oma seisukohti argumenteeritult põhjendada ja kaitsta.
5 Kirjandust
- Aquino Thomas. Summa paganate vastu. Akadeemia, 7/1994.
- Aristoteles. Nikomachose eetika. Tartu, 1996.
- Aurelius Augustinus. Pihtimused. Tallinn, 1993.
- Berkeley, G. Dialoogid Hylase ja Philonousi vahel. Akadeemia, 8-11/1997.
- Canterbury Anselm. Proslogion ehk kõnelus. Akadeemia, 9/1991.
- Descartes, R. Arutlus meetodist. Tallinn, 1995.
- Descartes, R. Meditatsioonid esimesest filosoofiast. Akadeemia, 7/1996.
- Fichte, J. G. Inimese määratlus. Tallinn, 1988.
- Hegel, G. W. F. Vaimu fenomenoloogia. Eeskõne ja sissejuhatus, [1]
- Herakleitos. Fragmendid, [2]
- Kant, I. Prolegomena. Tallinn, 1992.
- Kierkegaard, S. Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned. Tallinn, 1998.
- Marcus Aurelius. Iseendale. Tallinn, 1992.
- Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996.
- Nietzsche, F. Ecce Homo. Tallinn, 1996.
- Nietzsche, F. Nõnda kõneles Zarathustra. Tallinn, 1993.
- Nietzsche, F. Antikristus. Tallinn, 2003.
- Parmenides. Fragmendid, [3]
- Platon. Teosed I. Tartu, 2003.
- Platon. Politeia 514a-517b. Akadeemia, 9/1997.
- Seneca, L. A. Moraalikirjad Luciliusele. Tartu, 1996.
