Loogika (Indrek Meos)
Allikas: Taipla
Sisukord |
1 Õpetuse eesmärgid
Loogika kursuse eesmärgid on arendada õpilaste
- abstraktset mõtlemist,
- oskust arutlusi loogika vaatepunktist analüüsida,
- oskust arutleda loogiliselt korrektselt.
2 Õppetegevused
Sarnaselt matemaatikaga võiks ka loogikas olla palju ülesannete lahendamist. Ülesandeid leiate kõigis kirjanduse nimekirjas loetletud õppematerjalidest. Seejuures võiks lasta õpilastel ülesandeid ka klassi ees tahvli peal lahendada, nõudes lahenduskäigu selgitusi. Niimoodi areneb ka avaliku esinemise oskus ning võime täpselt ja selgelt mõtteid väljendada. Kõigepealt peab õpetaja loomulikult ise eeskuju näitama, selgitades teooriaosa ning ülesannete lahendamist.
Definitsiooni ja liigituse teemat käsitledes võiks jagada igale õpilasele (või kahe peale) ülesanded defineerida ning liigitada kõigile tuntud mõisteid, näiteks laud, maja, õpilane. Kui definitsioonid ja liigitused on paberile kirja pandud, võiks need kokku koguda ning nüüd on ülesanne neid kritiseerida (kas on järgitud definitsiooni ja liigituse reegleid?). Selleks võiks paberilehed definitsioonidega jagada igale õpilasele (või kahe peale).
Järeldamise ja argumentatsiooni teemat käsitledes võiksid õpilased analüüsida loogilise korrektsuse vaatenurgast ajakirjanduses (ka elektroonilises) ilmunud artikleid. Tähelepanu võiks pöörata ka sellele, kuivõrd on artiklis kasutatud sisulisi (ld ad rem) ning kuivõrd psühholoogilisi (ld ad hominem) argumente. Õpilastele võiks anda ka ülesande kirjutada ise valitud teemal kaks artiklit: üks loogiliselt ebakorrektne ning teine korrektne. Loogiliselt ebakorrektse artikli võiks ka kõnena esitada ning teiste ülesanne on seda kritiseerida.
3 Õppesisu
- Õige mõtlemise põhireeglid, näited nende rikkumise kohta. Sofismid ja paradoksid.
- Mõiste (Sõna ja mõiste. Mõistete liigid. Mõiste sisu ja maht. Mõistetevahelised suhted. Definitsioon. Definitsiooni reeglid. Liigitus. Liigituse reeglid.)
- Otsustus (Lause ja otsustus. Analüütilised ja sünteetilised otsustused. Lihtotsustus, selle liigid. Liitotsustus, selle liigid. Liitotsustuse tõeväärtus. Tõeväärtustabelid. Ekvivalentsed liitotsustused. Liht- ja liit-otsustuse eitamine.)
- Küsimus (Küsimuste liigid. Korrektne ja ebakorrektne küsimus. Probleemne ja mitteprobleemne küsimus.)
- Järeldamine (Lihtsamad lauseloogika järeldused. Lihtsamad predikaatloogika järeldused: järeldused ühest eeldusest ja süllogism.)
- Argumentatsioon (Argumentatsiooni komponendid. Otsene ja kaudne argumentatsioon. Kriitika: otsene ja kaudne kriitika; teesi, argumentide ja demonstratsiooni kriitika. Argumentatsiooni psühholoogilised tegurid. Ad rem ja ad hominem argumendid.)
4 Õpitulemused
Kursuse läbinud õpilane oskab
- Selgitada mõistetevahelisi suhteid nt Euleri ringide abil.
- Defineerida j a liigitada (j õukohaseid) mõisteid.
- Eristada analüütilisi otsustusi sünteetilistest.
- Koostada tõeväärtustabelit.
- Leida antud otsustusele (väitele) vasturääkivat otsustust, st eitada otsustust.
- Eristada korrektseid küsimusi ebakorrektsetest.
- Teha järeldusi antud eeldustest/eeldusest (näiteks modus ponens, järeldus muutmise teel, süllogism).
- Eristada korrektset argumentatsiooni ebakorrektsest.
5 Kirjandus
- Grauberg, E. Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn, 1996.
- Lilleorg, I. Loogika harjutused ja ülesanded. Tallinn, 1997.
- Meos, I. Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur. Tallinn, 2003.
- Vuks, G. Traditsiooniline formaalne loogika. Tartu, 2000.
