Lääne-Euroopa filosoofia ajalugu (Ene Graubeg, Kiira Kivinurk)
Allikas: Taipla
Filosoofia ajaloo kursus seab eesmärgi tutvustada õpilastele inimese ja maailma mõtestamise ajalugu, kujundada filosoofiliste probleemide püstitamise oskust ja pluralistlikku mõtlemisviisi, arendada kriitilist, isiksuslikku mõtlemist, analüüsivõimet ja argumenteerimisoskust ning suunata õpilasi erinevate ajastute ja kultuuride dialoogsuse mõtestamisele.
Kursus on oluliselt suunatud õpilaste iseseisvale (õpetaja juhendatud) uurimistööle. Õpilased tutvuvad erinevate epohhide filosoofide töödega põhiliselt eestikeelse kirjanduse põhjal ja koostavad kirjalikke töid. Nende ettekandmine ja arutelu peaks olema õppetegevuses olulisel kohal. Sobilik on kasutada dialoogilisi kujutlusmänge (nt üks grupp õpilasi lähtub positivistlikest, teine irratsionalistlikest seisukohtadest). Õppetegevuses on rõhk filosoofiliste probleemide püstitamisel ja mõtestamisel, mitte lõplike vastuste andmisel. Soositud on vaadete paljusus.
Õpetaja võib kursuse üles ehitada ka rõhuasetustega teatud ajastutele, nt antiikfilosoofia kui lääneliku mõtlemisviisi läte või XX sajandi filosoofiline mõte. Hinnatakse õpilaste teadmisi filosoofia ajaloost, probleemide nägemise ja analüüsimise oskust, kriitilisust. Hinnatakse ka uurimuslikke töid.
Sisukord |
1 Filosoofia aine ja meetod
Filosoofia ja kultuur (teadus, religioon, kunst, argiteadvus). Filosoofilise mõtte periodiseerimisest.
2 Filoosoofia algus kui probleem
Vanajoonia natuurfilosoofia ja algaine probleemi tõstatamine. Elea koolkond ja filosoofiliste probleemide iseseisvumine, filosoofilise terminoloogia kujunemise algus. Sokrates ja inimeseprobleemi tõstatamine iseseisva küsimusena. Platon üldmõistete filosoofina. Filosoofilise eneseteadvuse kujunemine. Aristoteles ja filosoofia põhivaldkonnad.
3 Antiikfilosoofia
Arhailine filosoofia (vanajoonia natuurfilosoofia, Pythagoras, itaalia filosoofia). Klassikaline filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles). Hellenistlik filosoofia (epikuurlased, stoikud, küünikud). Olemise, tunnetuse ja väärtusprobleemid. Inimene erilise olevana.
4 Keskaja filosoofia
Patristika (Aurelius Augustinus). Skolastika (Aquino Thomas). Olemise, tunnetuse ja väärtusprobleemid. Jumalakäsitlus. Jumal ja inimene. Teadmine ja usk. Keskaja teoloogide-filosoofide suhtumine antiikfilosoofiasse.
5 Uusaegne modernistlik filosoofia
Renessanss ja reformatsioon kui üleminek keskaegselt mõtlemisviisilt uusaegsele (Leonardo da Vinci, Niccolo Machiavelli). Ratsionalism ja empirism (R. Descartes, B. Spinoza, G. Leibniz, F. Bacon, J. Locke). Valgustusfilosoofia (Voltaire, Rousseau). Valgustusfilosoofia ühiskonnakäsitlus. Modernismi kui vaimse olustiku kindlustumine. I. Kanti filosoofia suured küsimused. Saksa idealism (G. W. Hegel). Saksa materialism (L. Feuerbach). Dialektiline materialism (K. Marx). XIX saj positivism (A. Comte, H. Spencer, J. S. Mill) ja irratsionalism (A. Schopenhauer, F. Nietzsche, S. Kierkegaard). Olemise, tunnetuse ja väärtusprobleemid. Inimese olemise ja “olemuse” küsimus. Inimene loomuliku, sotsiaalse ja üksildase olendina. Uusaegse filosoofia suhtumine eelnevasse filosoofiasse. Uusaja filosoofia tulevikunägemused.
6 XX sajandi filosoofia
Neomodernistlik filosoofia ja opositsioon sellele: analüütiline filosoofia ja hermeneutika. Analüütiline filosoofia (B. Russell, L. Wittgenstein). Teadusfilosoofia (T. Kuhn). Psühhoanalüüs (S. Freud, E. Fromm). Eksistentsialism (M. Heidegger, J.-P. Sartre, A. Camus). Hermeneutika (H.-G. Gadamer). Frankfurdi filosoofia (H. Marcuse, J. Habermas). Postmodernistlik filosoofia (J.-F. Lyotard). Olemise, tunnetuse ja väärtusprobleemid. Inimene erilise olevana. Modernismi ja postmodernismi dialoog.
7 Kirjandus
- Ajakiri Akadeemia.
- Aristoteles, Nikomachose eetika. 1996.
- Augustinus, Pihtimused. 1987.
- F. Bacon, Esseid. Looming, 1987, nr 5.
- A. Camus, Sisyphose müüt. 1989.
- A. Camus, Mässav inimene. 1996.
- R. Descartes, Arutlus meetodist. 1995
- E. Grauberg, K. Kivinurk, Maailm. Tõde. Vabadus. 1991.
- J. Habermas, Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia, 1996, nr 1.
- M. Heidegger, Sissejuhatus metafüüsikasse. 1996.
- I. Kant, Prolegomena. 1982.
- I. Kant, Kostmine küsimusele: mis on valgustus? Akadeemia, 1990, nr 4.
- T. Künnapas, Suured mõtlejad. 1992.
- Marcus Aurelius, Iseendale. 1983.
- K. Marx, Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast. 1982.
- J. S. Mill, Vabadusest. 1996.
- F. Nietzsche, Nõnda kõneles Zarathustra. 1993.
- Platon, Pidusöök. Sokratese apoloogia. 1995
- J. J. Rousseau, Emil. 1930.
- B. Russell, Uurimus tähendusest ja tõest. 1995.
- E. Saarinen, Filosoofia ajalugu tipult tipule. Sokratesest Marxini. 1996.
- A. Schopenhauer, Elutarkus. 1994.
- Voltaire, Filosoofiline sõnaraamat. 1986.
- L. Wittgenstein, Loogilis-filosoofiline traktaat. 1997.
- G. H. von Wright, Minerva öökull. 1996.
