Idafilosoofia (Genadi Noa)

Allikas: Taipla

Et nii mõneski gümnaasiumis ei ole filosoofiaõpinguks varutud mitte ainult üks 35-tunnine kursus, vaid kaks või isegi kolm kursust, siis tundub mõttekas olevat tutvustada õpilastele ka filosoofia sügavamaid juuri, mis ulatuvad Egiptusse, Pärsiasse, juudikultuuri, Hiinasse ja Indiasse. On teada seegi, et ida-filosoofia mõjutas Platonit tema reisidel, enne kui ta asutas oma Akadeemia, kust ammutas teadmisi Aristoteles, kelle õpetus omakorda sai suuresti aluseks kogu keskaja filosoofiale. Pythagoras olevat suhelnud idast saabunud "kiirgajatega". Tolstoid aga mõjutas taoism. Läänemaailma majanduslikult valitsev vabamüürlus (sellesse on kuulunud Voltaire, Hugo ja sellega ühinenud illuminaatide hulka Goethe ja Marx) on saanud oma sümbolid ja õppemetoodika Vanast Egiptusest. Ei ole üleliigne ka pilguheit indiaani kultuuris sisalduvatele elufilosoofia sugemetele, mis aastatuhandete eest toodi Euraasia mandrilt - tõenäoliselt Indiast, kui usaldada indiaanlaste kirjeldusi Sulismao ja Viracocha välimuse ja suunitluse kohta. Jaapani legendide kaudu jaapanlaste elufilosoofia sugemeid tundes näeksime paremini oma elusündmuste põhjusi. Et aga alustada tuleks endale ruumiliselt kõige lähemalt, peaks eelkõige tutvuma eesti rahvausundi maailmavaatega ja leidma üles selle iva, mis oma elus juurutamise korral toidaks kodukootud elufilosoofiaga rahuldujaid. Aga kuna maailm on oma osade näilisest eraldatusest hoolimata nii ruumiliselt kui ka ajaliselt terviklik, jätaksime end väga olulisest ilma, rahuldudes vaid oma geograafilises ümbruses ja praegusajal levinud maailmakäsitluste tundmaõppimisega. Üha globaliseeruvas maailmas, kus tolerantsus kujuneb üha enam elunõudeks ja meie ise ikka enam läänelikust kultuuriruumist väljapoole reisime ja Euroopa-välistest kultuuripiirkondadest üha enam meie juurde tullakse, sunnib juba praktiline vajadus tundma meile esialgu võõraid mõtte-ja tundmisviise, mille suhtes oleme seni olnud kui mitte vaenulikud, siis ikkagi indiferentsed.

Meil pole veel idafilosoofias omaette, põhjalikku õpikut. Põgusa, osalise ülevaate idafilosoofiast saab järgmistest raamatutest:

• King, P. 100 filosoofi. Tallinn, 2005.
• Wiedmann, F. Kurmann, P, Burkand, F.-P. A ja O taskuteatmik. Filosoofia. Tallinn, 2004.

Õppesisus mainitud autorid ja nende teoste eestindused või originaalid aitavad neid, kellel on mainitud ainevaldkonna vastu sügavam huvi.

Sisukord 1 Õpetuse eesmärgid 2 Õppetegevused 3 Hindamine 4 Õppesisu 5 Õpitulemused

1 Õpetuse eesmärgid

1. Tutvustada õpilastele Euroopa-väliseid mõtte- ja tundelaade, suhtumisi, samuti arusaamu, mis Lääne-Euroopa filosoofias kas puuduvad või esinevad vaid looritatuna või pelkade vihjetena.
2. Aidata õpilastel leida lääneeuroopalike ja Euroopa-väliste arusaamade vahel ühiseid jooni ja sisulisi sarnasusi, näha vormilisi erinevusi vaid terviku eneserikastamise vahenditena.
3. Eesti rahvausundi maailmavaate tutvustamisega ja selle seostamisega Vana-Ida kultuuridegavõimaldada õpilastel tunda oma antropoloogilisi "juuri".
4. Ida sügavaimate arusaamade avamisega aidata õpilastel oma sisemaailma põhjalikumalt tundmaõppida ja näha selle kõikehõlmavust ja terviklikkust. Võimaldada sealt lähtudes õpilastel nähakogu inimkonna terviklikkust, kõikide nähtumuste seostatust, kõikide tajumislaadide ja -viisideühtsust.
5. Aidata õpilastel selgemini näha karma seaduse (põhjuse-tagajärje seaduse) toimimist kõiges ja seda, kuidas kohandada ennast selle seaduse nõuetele.
6. Aidata õpilastel näha resonantsiseadust ja rakendada seda oma elus.
7. Õpetada nägema hierarhiaseadust toimimas inimeses, ühiskonnas ja kosmoses ning arvestama tema toimega.

2 Õppetegevused

Kust mujalt kui kogu arusaamise ja tundmise vaimsest ja ühtlasi geograafilisest keskmest saab alati nii nagu päikesetõus idast levida enesetaju kaugeimatesse perifeeriatesse teadmine, et igas üksiknähtu-muses on esindatud kõikvõimalikud nähtumused ja et need on tänu oma, kogu ülejäänut rikastavatele erinevustele ja seostele endi vahel - üks, lahutamatu tervik!?

Idafilosoofia ainekava raames aidatakse õpilasel läheneda enese kõikehõlmavuse tajumisele ja kogu oleva terviklikkuse tunnetusele.

Eluliste näidete varal õpitakse nägema nii otseseid kui ka kaudseid seoseid kogu oleva üksikosade vahel. Õpitakse aimama olemasolu sealgi, kus meelte ja tehniliste aparaatide abil seda ei tajuta ja kartuste poolt piiratud mõistuse varal seda ei hoomata või tahetagi tunnetada.

Õpitakse nägema välise ja sisemise vastastikuseid seoseid ja toimeid ja nende rakendamist argielus.

Näidete varal õpitakse nägema, kuidas nii tehnika-alased kui ka humanitaarsed arusaamad ja tundmised on saanud levida ruumiliste ja ajaliste kauguste poolt takistamatult.

Eluliste näidete varal, mida toob õpetaja ja püüavad leida ka õpilased ise, õpitakse aduma seda, et vastandid, mis madalamal toimimisastmel võitlevad üksteisega, moodustavad kõrgemal toimimis- ja tajumisastmel harmoonilise ühtsuse, terviku.

Õpitakse tundma erinevaid hingejõudusid ja nende toimet. Aimamisi õpitakse endas tundma seda tahet, mis suudaks hingejõud koondada ja anda neile konstruktiivse suuna. Suunatud vestluse teel on õpilastel võimalik jõuda selgusele selles, milliste meetmetega saaks enda senilõhestatud sisemaailma üha ühtsemaks kujundada ja kõige ühtsuse tundmist rakendada oma hingeelus, vanematekodus, koolis, tulevases pereelus, kutsetöös ja kogu suhtluses ja kõigis suhtumistes.

Õpilastel tuleks aimamisi tunnetada oma erilaadiga (huvide, kalduvuste, annete ja võimetega) määratud kohta ja osa ühiskonnatervikus ning sellest tulenevaid kohustusi ja ülesandeid.

Näidete varal ja nende enda tundmist mööda suunatuna õpitakse tundma nähtumusi tekitavate jõudude ja meelte laadist olenevate vaatlusviiside paljusust. Õpitakse nägema, et näiliselt mõistusevastaste arusaamade tõelevastavus ja esialgu kahtlasena tundunud suhtumiste ja käitumiste põhjendatus ilmneb inimesele teatud tingimuste täitmise järel saavutataval kõrgemal mõistmis- või tundmistasemel.

3 Hindamine

Idafilosoofia ainet hinnatakse koondhindega kursuse lõpul. Koondhinne kujuneb erinevate osaoskuste hindamisest: esseed valikteemadel, õpilaste omavahelised vestlused nende valitud teemadel ja ettekanded.

Essee kirjutamisel on oluline originaalsus, eluliste (mitteilukirjanduslike) näidete toomine, oma väidete põhjendatus, essee teemale vastavus, selle üksikosade seostatus ning nähtumuste ja probleemide eri külgede nägemine - nende vaatlemine erinevatelt vaatepunktidelt.

Vestlus võib kujutada vaidlust või kaasvestleja mõttekäigu jätkamist tema arvamuste täiendamise teel. Ettekannete puhul tuleb välja tuua ka oma arvamused ning osata neid põhjendada.

4 Õppesisu

Idapärane mõtlemine eesti rahvausundis. Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade".

Vana-Hiina filosoofia. Vana-Hiina varane kultuur, esivanematekultus. Lao-Zi "Daodejing". Taoism. Makrobiootika. Konfutsius "Vesteid ja vestlusi". Meng-Zi.

Vana-Egiptuse filosoofiasugemed V. von Ükskülli põhjal. Tothi raamat.

Vana-India filosoofia. India jumalad kui toimimisprintsiibid, loomujooned ja kastid. Erinevad jooga-teed. Karma seadus ja dharma. Elujärgud hinduismi põhjal.

India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Bhagavadgita.

Budism. Hinajaana budism. Zen.

India uusaja filosoofia. Sri Ramakrishna; Swami Vivekananda "Karma jooga", "Bhakti Yoga" (viimane ingliskeelne); Sri Aurobindo, Sri Chinmoy, R. Tagore, D. Chopra; Mahatma Gandhi ja vägivallatu vastupanu.

Jaapani rahvusliku elufilosoofia sugemed. Richard Gordon Smith: "Jaapani legendid".

Zarathustra ja zoroastrism. Avesta.

Juudi filosoofia. Talmud. Kabala. "Moosese kuues ja seitsmes raamat."

Islam. Sufism. Avicenna, Ibn Tufail: "Elav Ärganu poeg". Yunus Emre: "Olen algus ja lõpp".

Indiaani rahvaste mõttevarast ja suhtumistest. Uku Masing: "Taevapõdra rahvaste meelest".

Lääne ja Ida mõtlemise erinevused Gunnar Aarma "Mõtlemise salapära" põhjal.

Bulgaarlasest antropoloogi Peter Dõnovi soovitusi tundlikkuse arendamiseks ja looduse rütmiga kaasaskäimiseks.

Lev Tolstoi filosoofiline maailmapilt: "Ülestõusmine", "Uus põrgu".

Ida luule, muusika ja maalikunsti eripära.

5 Õpitulemused

Kursuse lõpetaja:

• Tunneb levinumaid idamaiseid arusaamu, mõtteviise ja suhtumisi ning oskab neid põhjendada.
• Näeb vastandite teineteise täiendamise ja ühesuguste nähtuste teineteise võimendamise võimalusi.
• Oskab huvi ja tolerantsusega läheneda talle veel võõrastele arusaamadele ja kunstiteostele.
• Suudab näha kõige seostatust, kõiges tegutsemas jõudusid, mis järgivad kindlaid printsiipe ja antud tingimusi.
• Suudab näha endas vastavusi kõigele, kasvõi mõtteski/tundeski koondada ennast tervikuks ja hoomata kõige ühtsust.
• Oskab näha oma osa inimkonnas ja sellest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi.