Filosoofia probleemkursus (2002-...)
Allikas: Taipla
Filosoofia õpetamine gümnaasiumi astmel on olnud pikk traditsioon paljudes arenenud riikides. Gümnaasiumi jagunemisel kahte suunda (reaal- ja humanitaarharu) on filosoofia kursus üldjuhul kohustuslik humanitaarharus.
Eesti gümnaasiumi õppekavas juurutati filosoofia 35-tunnine kursus 1996. aastal. Rõhk on pandud eeskätt filosoofia põhiprobleemide tundmaõppimisele. Kursust toetavad E. Graubergi, K. Kivinurga õpik "Maailm, tõde, vabadus" (Tln 1991) ja I. Meose õpik "Filosoofia põhiprobleemid" (Tln 1998). Lisaks on õpetaja käsutuses suurel hulgal tõlketeoseid, ajakirjas Akadeemia ilmunud artikleid ja võimalus osaleda täienduskoolituskursustel.
Sisukord |
1 Õpetuse eesmärgid
- arendada kriitilise mõtlemise oskust, selgitades samaaegselt tolerantsuse vajalikkust liberaalses demokraatias ja näidates selle piire;
- integreerida õpilaste humanitaar- ja loodusteaduste alaseid teadmisi, selgitada nende aluseks olevaid tunnetusviise;
- arendada õpilaste teoreetilise arutlemise oskust ning analüüsivõimet;
- aidata kaasa õpilase isiksusliku maailmavaate ja eneserefleksiooni võime kujunemisele.
2 Õppetegevused
Filosoofia ainekava raames luuakse süsteem õpilaste senistes teadmistes, osutatakse maailmapiltide pluralismile, kujundatakse sallivust erinevate mõtteviiside suhtes ühes samaaegse kriitilise analüüsiga.
Uue sajandi algul on probleemid oma loomult üha enam filosoofilised. Loodusteadused pööravad tähelepanu eetilisele, sotsiaalsele ja filosoofilisele aspektile oma sisus. Postmodernistlikus maailmas tõusevad esile inimlikud väärtused, taandub tehnokraatlik mõtteviis, aktsepteeritakse tõe pluralistlikku loomust.
Filosoofia kursusele on iseloomulik kindlate ja ainuõigete Vastuste puudumine. See peegeldab filosoofia enda spetsiifikat, kus ühegi probleemi puhul ei saa nimetada seisukohta, mis oleks kõige õigem või mida tunnustaks enamik kaasaja filosoofe. Õpilastel tuleb harjuda mõttega, et sageli ei ole arutluse tulemuseks mitte probleemi lahendus, vaid hoopis selle sügavam mõistmine.
Seetõttu tõuseb ka filosoofia kursuses esiplaanile loogiliselt korrektsete küsimuste sõnastamine, millele võib pakkuda mitmeid alternatiivseid lahendusi. Oskus küsimusi esitada näitab arusaamist antud teemast ja uuritava probleemi mõistmist. Filosoofia kursuses on otstarbekas korraldada diskussioone, rakendada grupitöö meetodeid, harjutada filosoofilis-kriitilise essee kirjutamist. Essee kirjutamise kogemus filosoofias toetab õpilasi arutleva lõpukirjandi kirjutamisel.
On teemasid, mida õpetaja saab täies ulatuses õpetada erinevate grupitöö meetodite abil. Samas ei tohi tagaplaanile jätta suulise väljendusoskuse kujundamist ja tööd algtekstidega.
Filosoofia põhiprobleemid on suhteliselt iseseisvad ja piiritletud, siiski ei saa neid õpetada väljaspool ajaloolist konteksti. Õpetajale jääb valikuvõimalus selgitada probleeme ühe või teise väljapaistva filosoofi õpetuse taustal. Samuti jätab ainekava õpetajale vabaduse rõhuasetuseks erinevatele sisu-blokkidele. Lubatud on ka ainult ühe teemadegrupi (õpetaja valikul) sügavuti õpetamine. See võimaldab gümnaasiumi suunda ja individuaalset õppekava realiseerida ka filosoofia kursuses.
3 Hindamine
Filosoofia ainet hinnatakse koondhindega kursuse lõpul. Koondhinne kujuneb erinevate osaoskuste hindamisest: temaatilised testid, töö algtekstidega, filosoofilis-kriitiline essee. Hindamiskriteeriumid koostab õpetaja vastavalt ülesande keerukusele.
Filosoofias hinnatakse õpilase mõttekäigu selgust ja loogilisust, argumenteerimisoskust, suulist ja kirjaliku väljendusoskust. Mõttekäigu vormilist külge peab toetama teema sisu hea tundmine, s.t. kursuse piires õpitavate teemade ja probleemide olemuse ning nende ajaloolise tausta mõistmine.
Essee hindamisel arvestatakse teema avamist ja probleemi püstitust, mõttekäigu selgust ja argumenteerimisoskust.
4 Õppesisu
Sissejuhatus
Filosoofia võimalik määratlus. Filosoofia valdkonnad, filosoofia väärtus.
Metafüüsika
Näilisus ja tegelikkus. Meeleline maailm ja ideede maailm (Platon). Mateeria ja olemus (Aristoteles). Keha ja vaimu probleem. Tahtevabaduse probleem.
Tunnetusteooria
Teadmise tähendus, allikad ja erinevad vormid. Teadusliku teadmise eripära. Empirism ja ratsionalism filosoofia ajaloos. Klassikalised tõeteooriad.
Väärtusfilosoofia
Väärtuse olemusest. Eetika ja moraal. Käitumise moraalne analüüs (motiiv ja tulemus, eesmärk ja abinõud, moraalne konflikt). Tuntumad eetikateooriad. Praktilise eetika probleeme. Elu mõtte küsimus. Esteetika ja ilu.
5 Õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
- Oskab oma maailmavaatelisi seisukohti selgitada, kriitiliselt hinnata ja argumenteerida.
- Suudab arutleda filosoofiliste probleemide üle.
- Oskab analüüsida jõukohaseid filosoofilisi tekste.
- Oskab seostatult kasutada varemomandatud teadmisi.
