Filosoofia ja eetika näidisprogramm (Tiiu Hallap)
Allikas: Taipla
Kursus koosneb kolmest osast: esimene keskendub inimesele “üldse” (filosoofilisele antropoloogiale), teine inimese ja inimese vahekorrale (eetikale kitsamas mõttes), kolmas inimese ja riigi vahekorrale (poliitikafilosoofiale). Filosoofiline mõtlemine ei saa toimuda väljaspool filosoofilisi mõisteid. Üheks esmaseks eesmärgiks ongi väikese hulga kesksete filosoofiliste mõistete tutvustamine ja selgitamine. Programmis osade lõpus on neid mõisteid, millel võiks rõhu asetada, eraldi loetletud. Kursuse eri osad ei pea olema mahult üheväärsed. Samuti sisaldab programm küllalt palju teemasid, mida soovi korral (või kui tundide arv ei võimalda) saab jätta fakultatiivseks, ilma et see põhisisu kahjustaks (nt psühhoanalüüs; historitsism; antiiksed õnneõpetused; feminismi eri versioonid; ökofilosoofia variandid jne).
Sisukord |
1 Inimeseteooriad
1. Sissejuhatus. Inimese olemuse probleemi uus tõstatumine kõige viimasel ajal. Geenitehnoloogia. Eugeenika. Arvutid ja tehisintellekt.
Varasemad bioloogilised inimeseteooriad. Darwin. Bioloogilise liigi mõiste. Evolutsiooniteooria filosoofilised implikatsioonid. Freud ja teised psühhoanalüütilised teooriad. Psühholoogiateooriate paljus. Empiiriline psühholoogia, kognitiivteadus ja vaimufilosoofia kui erinevad lähenemised inimese olemuse uurimisele. Teadvuse temaatika esilekerkimine.
Vaimu mõistega seonduvast klassikalisest filosoofilisest problemaatikast. Vaim kui substants. Substantsi mõiste. Descartes’i dualism. Isiku mõiste ja problemaatika (nt Locke, Hume, tänapäeva autorid).
2. Olemused. Ettekujutus olemustest kui staatiline nägemus. Olemuse mõiste ajaloost ja transformatsioonidest. Platon ja Aristoteles olemustest. Locke. Kaasaegne essentsialism. Loomulike liikide problemaatika.
3. Paratamatus ja vabadus. Muutumine. Tegu, sündmus, kavatsus. Determinismi ja fatalismi määratlused. Loodusseaduse mõiste. Seaduste koht teaduses. Ajalooseaduste probleem. Popperi historitsismikriitika.
Kanti arusaam inimese vabadusest. Eksistentsialistlik arusaam vabadusest. Heidegger. Sartre.
Mõisted: olemus, isik, vaim, teadvus, tehisintellekt, substants, bioloogiline liik, loomulik liik, põhjuslikkus, paratamatus, võimalikkus, loodusseadus, vabadus, tegu.
2 Eetika
Eetika mõiste. Eetika allvaldkonnad: metaeetika ja normatiivsed teooriad.
Metaeetika põhiprobleemid. Printsiibid ja põhjendamine. Moraaliotsustuste loomus. Motivatsioon. Mõistus ja kired. Kant, Hume. Kas on võimalik olla väljaspool moraali? Relativism. Sallivus.
Hüve (väärtus). Erinevad hüvetõlgendused. Valu ja nauding. Väärtusteooria ja kohustusteooria seos. Õnn.
Moraalselt õige tegu (kohustus). Kaks suurt teooriatüüpi: deontoloogiline ja konsekventsialistlik. Utilitarism ja selle probleemid. Õiglus ja õigused.
Kanti eetika. Mõistuse roll eetikas. Religioon ja eetika.
Vooruseetika. Aristoteles. Antiiksetest õnneõpetustest.
Bioeetikast ja ökofilosoofiast. Biotehnoloogia kriitikad. Ökofilosoofia radikaalsed ja mõõdukad versioonid. Loomkatsete moraalne lubatavus.
Mõisted: põhjendamine; ratsionaalsus; otsustuste tõeväärtus; hüve; õige (kohustus); kasu; õiglus; voorus; tegu; iseloom; motiiv.
3 Poliitikafilosoofia
Loodusseisund. Hobbes. Locke. Rousseau. Anarhism. Utoopiad.
Riik. Riigi õigustamine. Ühiskondlik leping. Utilitaristlik õigustamine.
Demokraatia. Demokraatia sisepinged: enamuse valitsemine versus vähemuse õigused. Esindus- ja osalusdemokraatia. Platoni argumendid demokraatia vastu. Filosoofkuningad ja valitsemiseksperdid. Rousseau demokraatiast. Mitmesugused argumendid demokraatia poolt ja vastu.
Vabadus ja võrdsus. J. S. Mill. Mõtte- ja sõnavabadus. Vabadus, õigused ja kasu. Liberalism. Marksism. Kommunitaarlus.
Omand. Omandi päritolu ja õigustamine. Locke’i argumendid. Vabaturg. Õiglus. Rawls: algpositsioon ja maksimini printsiip. Vastuargumendid Rawlsile.
Feminism. Selle ajaloolised tekkepõhjused ja erinevad versioonid. Mitmesugused võrdsuse-argumendid. Rassism. Loomade kohtlemine.
Mõisted: loodusseisund; riik; õigustamine; ühiskondlik leping; omand; turg; demokraatia; esindus- ja osalusdemokraatia; poliitiline vabadus; võrdsus; õiglus; mõtte- ja sõnavabadus; utoopia.
4 Õpitulemused
Teemasid läbivad õpitulemused
- oskab kursuses õpitud mõisteid ja teooriaid kasutades kirjutada filosoofilist esseed
- teab, kuidas üles ehitada kirjalikku esseed (mõistete määratlemine, probleemiseade, teeside formuleerimine, argumentide esitamine, võimalikud probleemid ja vastuväited, kokkuvõte)
- oskab analüüsida lihtsamat filosoofilist teksti
- oskab määratleda ja selgitada filosoofilise eetika olulisi mõisteid
- oskab eristada ja kõrvutada erinevaid seisukohti ning teooriaid
- oskab formuleerida filosoofilisi probleeme ja nende üle arutleda; esitada poolt- ja vastuargumente, suhestada küsimust oma kogemuse, arusaamade ja käibetõdedega
- oskab iseloomustada konkreetsete filosoofide vaateid
4.1 Inimeseteooriad
- oskab selgitada, millised erinevad perspektiivid ja teooriad inimest kirjeldavad ning arutleda nende lähenemiste erinevuste üle
- tunneb teema juures esitatavate oluliste filosoofiliste mõistete esialgseid määratlusi
- oskab formuleerida mõningaid põhimõistetega seonduvaid probleeme; tunneb mõningaid nüüdisaegse vaimu- ja teadusfilosoofia teemasid
4.2 Eetika
- oskab selgitada normatiivse ja metaeetilise mõtlemise erinevust
- mõistab moraali ja seadusandluse erinevust ja oskab seda iseloomustada
- teab, millised on metaeetika põhiprobleemid
- oskab selgitada kognitivistlike ja mittekognitivistlike vaatekohtade erinevust
- oskab arutleda relativismi ja sallivuse üle
- oskab selgitada väärtusteooria ja kohustusteteooria erinevust ja nende vahekorra olulisemaid jooni
- oskab määratleda konsekventsialismi ja deontoloogiat, utilitarismi ja eetilist egoismi
- oskab selgitada teo- ja reegliteooriate erinevust
- oskab arutleda utilitaristlike ja deontoloogiliste teooriate tähtsamate raskuste üle ning selgitada neid konkreetsete dilemmade ja mõtteeksperimentide najal
- oskab selgitada teoeetika ja vooruseetika erinevust ning arutleda selle erinevuse üle
- oskab tuua näiteid nüüdisaegse rakenduseetika oluliste probleemide kohta (nt bioeetika ja keskkonnaeetika küsimused)
4.3 Poliitikafilosoofia
- oskab selgitada ja määratleda teemaga seonduvaid filosoofilisi põhimõisteid
- oskab selgitada, mida kujutab endast riigi õigustamise probleem, iseloomustada selle probleemi mõningaid tähtsamaid lahenduskatseid ning igaühega seonduvaid probleeme
- oskab määratleda demokraatiat ja selle erinevaid vorme (esindus vs osalus) ning selgitada demokraatiaga seonduvaid probleeme ja argumente
- oskab selgitada liberalismi, marksismi ja kommunitaarluse olulisi teese ning nende üle arutleda
- oskab selgitada distributiivse õigluse probleemi ja iseloomustada mõningaid olulisi vaateid õiglusele
- oskab selgitada feministliku poliitikafilosoofia ajaloolist tausta ning kirjeldada erinevaid feminismi versioone
- oskab arutleda anarhismi ja mõningate filosoofiliste utoopiate üle
