Filosoofia ainekava (1996-2002)
Allikas: Taipla
Sisukord |
1 Õpetuse eesmärgid
Gümnaasiumi filosoofiaõpetusega taotletakse, et õpilane
- õpib mõistma maailma ja selle tunnetuse aluseid ning inimtegevuse põhiväärtusi;
- hakkab mõistma tähtsamate filosoofiliste probleemide olemust ja tutvub nende alternatiivsete lahendusvariantidega;
- kujundab isiksuslikku kriitilist mõtlemist;
- kujundab tervikliku, argumenteeritud ja paindliku mõtlemisviisi, mis aitab tal ennast määratleda;
- arendab oskust kriitilis-filosoofiliselt analüüsida elus ettetulevaid probleeme ja leida neile optimaalseid lahendusi;
- areneb salliva mõtlemisviisi ja koostöövalmiduse suunas.
2 Õppesisud
2.1 Õppesisu I
Filosoofia ja selle traditsioonilised valdkonnad.
Metafüüsika, epistemoloogia, väärtusteooria (sh eetika ja esteetika), loogika. Tavaküsimuste ülekasvamine filosoofilisteks probleemideks nendes valdkondades.
Filosoofia põhiküsimused ja võimalikud lahendused.
Küsimus vaimu ja keha vahekorrast. Küsimus elu mõttest ja sellest, kas elu väärib elamise vaeva. Küsimus sedalaadi küsimuste mõttetusest ja sisutühjusest.
Olemine kui metafüüsika keskne probleem.
Ümbritseva maailma taandamine ühele, kahele või paljudele algetele. Näilikkus ja tegelikus, Platoni koopamüüt. Vormi ja mateeria vahekord. Vaimu ja keha vahekord. Teadvus, keel, mõtlemine. Tuntumad seisukohad vaimu ja keha vahekorrast.
Tunnetusprotsessi iseärasused.
Meeled ja kogemus tunnetuse lähtepunktina (kogemuse usaldatavus). Mõistus tunnetuse lähtepunktina. Intuitsioon ja ilmutus kui oletatavad tunnetusviisid.
Teadmine ja tõde.
Teadmise eri liigid, teaduslik teadmine. Kolm traditsioonilist tõe teooriat.
Inimene ja vabadus.
Vabadus ühiskonnas, vabadus ja võrdsus. Vabadus looduses, loodusteadused ja determinism. Vaba tahe.
Eetika alusküsimused ja nende lihtsamad lahendusvariandid.
Eetiline relativism, utilitarism, I. Kanti kategooriline imperatiiv.
2.2 Õppesisu II
Inimkäsitus.
Inimkäsitus kui metateaduslik, ontoloogiline kategooria kui teatud ajastule iseloomulik vaade inimese olemisele ja olemusele, kui tegeliku inimese igapäevase tegevuse lähtepunkt.
Kategooriad olev, olemus, olemine ja mitteolemine ning nende mõistmine filosoofia ajaloos (Parmenides, Aristoteles, Hegel, Husserl, Heidegger). Inimkäsituse ja ajastu maailmapildi seotus. Üldjoontes käsitletud vaade maailmale ja inimesele antiigis, keskajal, uusajal (sh renessansis) ja nn postmodernismis. Inimest loovad karakteristikud.
Refleksiivsus ja minasus.
Refleksiivsus kui teadvel olemine iseendast, kui eneseteadvuse kujunemise olulisim tegur. Augustinus, Descartes, Heidegger, Nietzsche iseendaks saamisest. Lobisev ja vaikiv inimene. Vaikimine. Vaikuse kõnelused.
Suund elu mõtestatusele, mõttele.
Teadvuse intentsionaalsus. Inimene tähenduste maailmas (fenomenoloogia ja hermeneutika valgel seletatuna). Mõtteotsing kunstidest (programmiline muusika). Eesmärgikategooria filosoofias. Väärtused kui eesmärkide ja elustiilide konstitueerijad. Eesti koolinoorte elustiil aastatest 1975 kuni käesoleva ajani.
Probleem: kui olla, siis kuidas? Interpersonaalsus.
Inimene ja keel. Keel kui inimsuhete soodustaja ja takistaja. Inimene keele mitmetähenduslikkuse võrgustikus, diskuruste kütkeis (M. Foucault). Isiksuse suhetamissüsteemid (perekond, kodu, kool, sõbrad, rahvuskultuur jne). Eesti rahvusliku kultruuri semiootilised koodid (luules, muusikas, kujutavas kunstis). Eestluse müüt. Dialoogilisus elus, kunstis. Identiteedi loomine – subjektiivne reaalsus kui mina mõõt. Eetiline probleem inimkonna ajaloos. Homo moralis.
Probleem: inimlik inimene. Ihulisus.
Inimese päritolu küsimus - mütoloogilised ja teaduslikud kujutelmad. Inimese ökoloogia. Rousseau loomulikust inimesest. Locke inimesest kui tabula rasast. Tervis ja haigus kui vaimuhoiakud ja elustiil. Läbipõlemise sündroom.
Probleem: harmoonilise inimese ideaal. Transtsendentaalsus.
Inimese jumalaotsing. Jumalatõestused. Teadus ja usk, usundid. Usklik inimene, tema suhe kiriku kui institutsiooniga. Transtsendentaalsus kunstis, muusikas.
Probleem: kas uskuda, et mõista, või mõista, et uskuda? Vabadus.
Tõde ja vabadus (R. Rorty). Piirid ja piiridetus inimese elus. Marginaalne inimene, valikuvõimalus. Enesetapp kui metafüüsiline probleem (Camus). Suitsidoloogia Eestis.
Probleem: igaüks on oma õnne sepp. Kasvatusvajadus.
Inimeseks olemise mõõdust. Inimene ja loom. Kasvatus ja kasvamine. Kunsti didaktilisest funktsioonist. Lapsepõlve kujutelm. Kool kui institutsioon. Ühiskonna vabastamine koolist. Õppimine kui eluhoiak. Õppima õppimine – õpioskused ja õpistiil. Õpistiilide seos elustiiliga.
Probleem: kes on elav laip? Minu õpistiil.
3 Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja
- tunnetab ja oskab sõnastada filosoofilisi probleeme;
- oskab olla tolerantne ja avatud ning oma seisukohtade kaitsel väitleb oponendi ideedega, mitte tema isikuga;
- uurida eri küsimusi filosoofiliselt;
- oma seisukohti filosoofiliselt argumenteerida;
- analüüsida filosoofiliselt tekste, mõista nende seost ajastu põhiprobleemidega.
