Eetika (Juta Veimer)
Allikas: Taipla
Eetikakursus toimub valikainena 12. klassis.
Kursus aitab kujundada arusaamu kõlbeliste probleemide olemusest, kõlbeliste väärtuste tähenduslikkusest ja kohast inimese ja ühiskonna elus (minevik-olevik-tulevik); pakub õpilastele pidepunkte enda kõlbelis-kultuuriliseks enesemääratluseks; loob tingimusi selliste isiksuseomaduste kujunemiseks nagu tolerantsus ja demokraatlikkus, kriitilisus ja humaansus.
Eetikakursuse sisu valikul on lähtutud sotsiaalõpetuse üldeesmärkidest, püüdest ühitada eetika-spetsiifilist lähendust filosoofilis-antropoloogilise, kultuur-antropoloogilise, ajaloo, (sotsiaal)psühholoogilise valdkonna lähendustega ning kõlblusprobleemide (võimalikust) aktuaalsest tähenduslikkusest (erinevad subjektid).
Eetikakursuse õppimisel on oluline koht aruteludel, diskussioonidel, arutluslikel otsustusmängudel, stsenaariumide meetodil jt aktiivsetel õppemeetoditel. Ainult õpetaja monoloogile kursust üles ehitada ei tohiks. Samas on oluline, et õpilased eelnevalt valmistuksid (iseseisev töö) aruteludeks, otsustusmängudeks jne, et ainetunnid ei kujuneks konkreetse aineta jutuajamiseks.
Selle kursuse puhul on soovitatav, et õpilased kirjutaksid lõputööna kõlblusteemalise essee. Kõlblusprobleemide lahendamise oskusele saab hinnangut anda ka probleemsituatsiooniliste testide abil. Selline tagasiside oleks vajalik õpetajale eneselegi oma töö kavandamiseks ja korrigeerimiseks.
Sisukord |
1 Inimene, kultuur, kõlblus, moraal, eetika
Käsitlusviiside ja lähenduste paljusus. Eetika aine, selle võimalik teisenemine (globaalprobleemid).
Moraali (kõlbluse) struktuurist (ideaal, väärtused, normid: elu mõte, surm ja surematus). Teadmise ja hinnangu vahekorra probleem. Moraali (ja kõlbluse) funktsioonidest (inimkonna, ühiskonna, sotsiaalsete gruppide, isiksuse seisukohalt). Õigus ja moraal.
Autoritaarsest ja humanistlikust eetikast. Kõlbelise regulatsiooni mehhanismide kujunemisest ajaloos ja isiksuse kujunemise loos (hirm, häbi, südametunnistus).
Kõlblusprobleemide spetsiifikast inimese jaoks. Eluprobleemide kõlbelised (ja nt pragmaatilised) aspektid — dilemmad isiksuse (ja teiste moraalisubjektide) ees, nende lahendamisest. Eesmärgi ja vahendi, motiivide ja tagajärgede probleemid. Vabadus ja vastutus (siin ka: psühholoogiline lähendus). Otsused ja osadus.
2 Kõlblusprobleemid ja ajalugu
Kõlbeliste väärtuste ja moraalinormide põhjendamise teisenemisest ajaloos. Kultuur-müüt-religioon-filosoofiline antropoloogia-inimeseõpetuslik teadmine. Erinevad filosoofilis-eetilised mudelid (hedonism, utilitarism jne) ja nende analüüs. Üldinimlik moraalis (ja kõlbluses) kui probleem.
Kõlbelise progressi probleem.
3 Nüüdisaja aktuaalsed kõlbelised probleemid
Inimese probleem. Tolerantsuse piiride (kriteeriumide) probleem. Meie-nemad-probleem. In groupi eelistamise probleemid. Eelarvamused. Inimene : inimene. Moraal ja poliitika. Ärieetika küsimusi (majandus ja eetika). Teadus ja moraal. Ökoloogilise eetika probleemid.
4 Kirjandus
- T. Airaksinen, Mis on praktiline eetika. Akadeemia, 1993, nr 12.
- D. Bell, Murrangud kolmes maailmavaates. Akadeemia, 1990, 3—4.
- D. Bonhoeffer, Vastupanu ja andumus. Akadeemia, 1993, nr 10.
- A. Camus, Mässav inimene. Tallinn, 1996.
- E. Fromm, Armastuse kunst. Loomingu Raamatukogu, 1987, nr 27/28.
- N. Hartman, Isiksuse eetos. Akadeemia, 1994, nr 8.
- P. Ikonen, E. Rechardt, Häbitundest. Akadeemia, 1995, nr 2.
- A. Laanemäe, Eetika ja turumajandus. Eesti TA toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 45, 1996.
- E. Lévinas, Eetika ja lõpmatus. Akadeemia, 1996, nr 3.
- A. Lill, Eetika või moraal. Akadeemia, 1997, nr 3.
- Mõistlike valikute õigustamise filosoofilised eeldused. /Koost. E. Loone./ Tartu, 1995.
- U. Masing, Budismist. Tartu, 1995.
- J. S. Mill, Vabadusest. Tallinn, 1996.
- J. Palviste, G. Kerner, Kolm kuulsat filosoofi: Mill, Kant, Sartre. Eetika probleeme. 1996.
- C. Perelman, Õigluse teooriast. Akadeemia, 1992, nr 9.
- E. Rechardt, Kuri meis ja maailmas. Akadeemia, 1995, nr 1.
- R. Rorty, Pragmatism ja filosoofia. Akadeemia, 1992, nr 1-2.
- J. J. Rousseau, Arutlus küsimuse üle... Vikerkaar, 1993, nr 1—3.
- J. Sootak, Surm kui kokkulepe. Akadeemia, 1996, nr 9.
- A. Schweitzer, Kultuur ja eetika. Tallinn, 1984.
- A. Schopenhauer, Elutarkus. Tallinn, 1994.
- K. Stellmark, Eutanaasia. Akadeemia, 1995, nr 11.
- S. Strömholm, Juristide Euroopa. Akadeemia, 1994, nr 11.
- T. Sutt, Aukartus, vastutus ja lootus: inimene III aastatuhande künnisel. Akadeemia, 1993, nr 11.
- I. Tammelo, Kehtivus õiguseetilise probleemina. Akadeemia, 1989, nr 11.
- Ü. Vooglaid, Juhtimise ja valitsemise eetika. Vikerkaar, 1987, nr 4—7.
- M. Weber, Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim. Akadeemia, 1993, nr 8—12, 1994; nr 1—3.
- M. Weber, Protestantlikud sektid. Akadeemia, 1997, nr 1.
- G. H. von Wright, Progressi müüt. Rmt-s: Minerva öökull. Tallinn, 1996, 17—50.
- G. H. von Wright, Teadus, mõistus ja väärtus. Rmt-s: Minerva öökull. Tallinn, 1996, 51—75.
