Eetika (Tiiu Hallap)

Allikas: Taipla

Eetikakursus sobib valikaineks 10.-12. klassi õpilastele. Kursust võib õpetada nii lisana filosoofia valikainele kui ka iseseisvalt, nii 35-tunnise kui ka 70-tunnise kursusena. Kindlasti peaks kursus käsitlema teemasid 1-5, mis sisaldavad kõige kesksemaid mõisteid ja seisukohti; oluline on käsitleda ka 10. teemat. Ülejäänute puhul võib arvesse võtta õpilaste ja ka õpetaja enda huvisid. Näiteks on mõeldav loodusteaduste suunaga klassides tegelda süvendatult bioeetika ning keskkonnaeetika küsimustega; majandusklassidele võib sobida kontraktualismi, õiglusteooria ning multikulturalismi põhjalikum tundmaõppimine; psühholoogiaga ning psühholoogiateooriatega saab siduda 9. teemat. 70-tunnise kursuse puhul on võimalik kulutada rohkem aega täiendava kirjanduse lugemisele, arutamisele seminarivormis ja esseede kirjutamisele. Sel juhul võib näiteks oluliselt laiendada 5. teema käsitlemist, pühendades aega konkreetsetele antiikfilosoofidele, aga ka antiikfilosoofiale üldisemalt (eriti kui õpilased pole filosoofiaga varem kokku puutunud). Ohtralt laiendusvõimalusi pakub ka 7. teema.

Sisukord 1 Õpetuse eesmärgid 2 Õppetegevused 3 Õppesisu 4 Õpitulemused 5 Kirjandus

1 Õpetuse eesmärgid

Eetikakursuse eesmärgid on mitmetahulised. Milliseid eesmärke just rõhutada, sõltub mõnevõrra nii õpetaja kui ka õpilaste huvidest ja ettevalmistusest. Tähtsamad võimalikud eesmärgid on järgmised.

• Anda ettekujutus eetika kui mõtlemisvaldkonna eripärast, selle iseloomulikest mõistetest ja kesksetest probleemidest.
• Osutada eetika seostele filosoofilise mõtlemise erinevate valdkondadega (tutvustada eetikat kui moraalifilosoofiat).
• Anda õpilastele võimalus mõtestada seniseid elukogemusi; vaagida edaspidises elus esineda võivaid valiku- ja konfliktsituatsioone.
• Anda õpilastele võimalus teadvustada oma väärtusi ja tegutsemisprintsiipe, nende üle juurelda, vajadusel neid ka kritiseerida ning muuta.

2 Õppetegevused

• Eetika õpetamisel on kindlasti vaja küllalt palju aega kulutada uute teoreetiliste mõistete ja seisukohtade selgitamisele, määratlemisele ja iseloomustamisele. Igasugune sisukas mõtlemine toimub mingis mõisteraamis; kui mõisted ja ettekujutused on väga udused ja ähmased, ei saa arengut loota. Seega on kindlasti vaja piisavalt tähelepanu pöörata sellistele mõistetele nagu hüve, õiglus, voorus, egoism või positsioonidele nagu utilitarism või emotivism.
• Niisama oluline on illustreerida teoreetilist juttu konkreetsete näidete, probleemide või dilemmadega. Näiteks utilitarismi tähtsamate versioonide, deontoloogilise mõtlemise ja vooruseetika erinevused peaksid saama küllalt lihtsalt selgeks, kui kõigepealt on antud esialgsed definitsioonid, seejärel aga ühe konkreetse probleemolukorra najal kõrvutatakse iga positsiooni poolt pakutavaid lähenemisi.
• Eetika pole matemaatika, kuid siiski on siin mitmesuguses vormis võimalikud ülesanded, mis on kindlasti vajalikud. Kõigepealt on võimalik (pärast mõne teoreetilise mõiste või seisukoha seletust) rühmaarutelu, kus püütakse kõrvutada omaenda kogemusi ja ettetulnud olukordi sellega, mida pakub teooria. Teiseks, leidub selliseid eetikaõpikuid (eestikeelses kirjanduses L. Pojmani "Eetika"), mis peatükkide järel sisaldavad päris pikki ülesannete loetelusid (kujutleda teatud sorti situatsiooni; pakkuda kõigepealt omaenda intuitiivne lahendus; võrrelda seda sellega, mida ütleks üks või teine teooria). Neid võib käsitleda rühmaaruteludes, kuid neid võib anda ka iseseisvaks individuaalseks kirjalikuks tööks ülesannetena või lühiessee kirjutamise ajendina.
• Kirjutised eetikaga seotud teemadel, pikemad või lühemad esseed, sealhulgas eriti kasutades seda, mida on kirjandusest loetud või filmides nähtud. Ühest küljest kujutavad näiteks väga paljud ulmefilmid, sõjadraamad või psühholoogilised draamad või isegi põnevusfilmid väga selgelt ja mõjuvalt neidsamu põhidilemmasid (nt üksisiku ohverdamise lubatavus üldise kasu nimel), mida arutavad eetikud. Teisest küljest on püüe oma arusaamu selgelt väljendada ja analüüsida kirjalikus vormis ka võimalus üldse oma mõtlemis-ja kirjutamisoskust arendada.
• Mõeldavad on ka muud vormid, näiteks väitlus, kus kahele rühmale antakse ülesanne argumenteerida võimalikult hästi etteantud seisukoha poolt (kindlasti osutub huvitavaks võte, mida kasutatakse vahel väitlusvõistlustel: teha ülesandeks kaitsta just seda positsiooni, mida rühm algselt eitab - nt utilitarismivaenulikele teha ettepanek korraks vahetada positsioon ja töötada välja võimalikult head argumendid utilitarismi poolt; sama nende vastasleeriga).

3 Õppesisu

1. Mõisted moraal, eetika, moraalifilosoofia. Mitmesugused erinevad viisid süstemaatiliseks moraali üle mõtlemiseks. Moraaliantropoloogia ja moraaliajalugu. Moraali seos ajastuga.
2. Metaeetika mõiste. Emotivism. Küsimus moraaliotsustuste laadist. Relativism ja sellega seotud probleemid. Sallivus. Multikulturalism.
3. Normatiiveetika mõiste. Hea ja õige mõisted. Hüve (väärtus). Nauding. Seesmised ja instrumentaalsed hüved. Hüvede hierarhiad. Hedonism. Pluralism.
4. Konsekventsialistlikud teooriad. Utilitarism. Liberalismi mõiste. John Stuart Mill. Deontoloogi-lised teooriad. Immanuel Kant ja tema kategooriline imperatiiv. Õiguste-teooriad nüüdisajal. Inimõiguste mõiste.
5. Vooruseetika eripära. Antiikeetika renessanss tänapäeva moraalifilosoofias. Aristoteles. Teised antiikfilosoofid.
6. Keskkonnaeetika. Bioeetika. Uut laadi eetikaprobleemid seoses uute tehnoloogiatega.
7. Vabadus ja vastutus. Tahtevabadus kui metafüüsiline probleem. Eetika, õigussüsteem, kohtud ja karistused. Erinevad karistusteooriad (utilitaristlik ja retributiivne).
8. Õiglus. John Rawlsi õiglusteooria põhimõisteid: algpositsioon, teadmatuse loor, minimaksi strateegia. Vangi dilemma. Kontraktualismi mõiste. Eetika seos poliitikafilosoofiaga.
9. Egoismi ja altruismi mõiste. Inimloomuse mõiste. Erinevad arusaamad inimese olemusest.
10. Religioon ja moraal.
    

4 Õpitulemused

Eetikakursuse läbinud õpilane:

• oskab nimetada, määratleda ja selgitada eetika põhimõisteid
• oskab iseloomustada tähtsamaid metaeetilisi ja normatiivseid positsioone
• oskab arutleda erinevate lähenemiste tugevate ja nõrkade külgede üle
• oskab nimetada mõningaid olulisi moraalidilemmasid ja nende üle arutleda
• oskab kirjutada esseed, kasutades kursuses õpitud mõisteid ja teooriaid
• oskab analüüsida lihtsamat filosoofilist teksti

5 Kirjandus

1. Louis P. Pojman. Eetika. Õiget ja väära avastamas. Tallinn 2005. Pojmani raamat on eesti keeles olemasolevaist õpikutest kõige põhjalikum: ta katab kõik ainekavas mainitud teemad, välja arvatud keskkonnaeetika ja bioeetika. Sisaldab ka palju arutlusülesandeid.
2. Keskkonnaeetika ja bioeetika kohta leiab eesti keeles ühtteist lugeda, kuid põhjalikumad süstemaatilisemad käsitlused puuduvad. Konkreetsete kirjandussoovituste saamiseks on soovitav pöörduda Tartu Ülikooli eetikakeskusse: kontaktandmeid vt www.ut.ee/eetikakeskus. Esmaseks tutvuseks mõnede teemadega sobivad:

   Kiili, J. Süvaökoloogiline maailmapilt. Akadeemia 8/2003.

   Oja, A. Inimese ja looduse suhe. Akadeemia 6/1998.

   Paljudes ingliskeelsetest sissejuhatavatest ülevaatlikest käsitlustest võiks esmajärjekorras märkida kahte:

   D. Schmidtz, E. Willott. (toim.) Environmental ethics: what really matters, what really works. (Oxford University Press: 2001) ning E. Katz, A. Light, D. Rothenberg. (toim.) Beneath the surface: critical essays in the philosophy of deep ecology. (The MIT Press: 2000)

3. Selliste eetika teemade puhul, mis on tihedalt seotud poliitikafilosoofiaga (nt vabadus, õiglus, utilitarism) on abiks ka J. Wolffi "Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" (Tartu, 2005), eriti peatükid 4,'5, 6.
4. Mitmesuguseid eetikasse puutuvaid artikleid, nii akadeemilisemaid kui ka kõige laiemale lugejaskonnale mõeldud kirjutisi, leiab ajakirja Akadeemia numbritest. Ajakirjal on ka online-arhiiv (www.akad.ee), kuid veebis on kättesaadavad vaid numbrite sisukord, mitte artiklid ise. Alljärgnev loetelu Akadeemias avaldatud eetikasse puutuvaist artiklitest pole ammendav, vaid on tutvustava eesmärgiga. Nende artiklite keerukuse aste on väga erinev - üsna lihtsatest üpris abstraktseteni -, mida peaks õpilastele lugemisülesannete või esseeteemade andmisel kindlasti arvestama.

   Airaksinen, T. Mis on praktiline eetika. 12/1993.

   Derrida, J. Õigusest õiglusele. 3/2003.

   Hare, R. Objektiivsed ettekirjutused. 1/2003.

   Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada. 12/2004.

   Kant, I. Valest. 12/2004.

   Kant, I. Uurimus loomuliku teoloogia ja moraali printsiipide selgusest. 1/2004.

   Kant, I. Mis on valgustus? 4/1990.

   Keerus, K. Kuidas suhtuda elu väärtuse teesi? 1/2003.

   Kekes, J. Elu mõte. 1/2004.

   Kelsen, H. Demokraatia ja maailmavaade. 6/1990.

   Levinas, E. Eetika ja lõpmatus. 3/1997.

   Nietzsche, F. Fragmente nihilismist. 8/2004.

   Parve, V. Sissejuhatus tervishoiueetika diskursusse. 5/2000.

   Perelman, C. Õigluse teooriaist. 9/1992.

   Pipes, R. Elu, vabadus, omand. 1/2000.

   Rechardt, E. Kuri meis ja maailmas. 1/1995.

   Russell, B. Poliitilised ideaalid. 4-5/2005.

   Russell, B. Miks ma kristlane ei ole. 7/2002.

   Skinner, Q. Vabaduse kolmas mõiste. 12/2003.

   Sootak, J. Surm kui kokkulepe. 9/1996.

   Sootak, J. Norm ja käitumine: karistusõigusliku normiteooria paradokse. 5/2005.

   Sootak, J. Eetiline või normatiivne etteheide? Süü mõistest kriminaalõiguses. 2/1998.

   Stellmark, K. Eutanaasia. 11/1995.

   Taylor, Ch. Mis on negatiivsel vabadusel viga? 10/2005.

   Tillich, P. Inimene kristluses ja marksismis. 8/1991. Williams, B. Sokratese küsimus. 5/2000.

5. Gümnaasiumiõpilastele võiksid eetikakursuse kontekstis lugemiseks sobida ka järgmised raamatud (ja katkendid neist)#:

   Schweitzer, A. Kultuur ja eetika. Tallinn, 1984.

   Schweitzer, A. Aukartus elu ees. Tallinn, 1972.

   Russell, B. Valik esseid. Tallinn, 1994.

   Taylor, C. Autentsuse eetika. Tallinn, 2000.