Esimene ülevabariigiline filosoofiaolümpiaad

Eesti filosoofiaõpetamise ajaloos on pööratud uus lehekülg — 24. aprillil toimus Tartus Herbert Masingu Koolis esimese filosoofiaolümpiaadi lõppvoor. Seeläbi saime veel enne Euroopaga liitumist üle suurest mahajäämusest akadeemilises gümnaasiumihariduses — mitte üksnes vabalt arenenud riikides, vaid ka lõunanaabrite juures Leedus korraldatakse filosoofiaolümpiaade juba aastaid. Leedukad osalevad edukalt ka rahvusvahelistel filosoofiaolümpiaadidel — käesoleval aastal jääb see samm meil veel kahjuks astumata, Lõuna-Koreasse sõitmiseks puuduvad ainelised vahendid. Kuid kontakt rahvusvahelise korralduskomiteega on loodud ning on alust loota, et järgmisel aastal jõuab ka Eesti esindus rahvusvahelisele areenile.

Nüüd lähemalt toimunud lõppvoorust. Ei saa väita, nagu oleks esimene vasikas aia taha läinud, kuid intellektuaalse aususe nimel tuleb ka kitsaskohad esile tuua. Nagu sisimas kartsime, kummitas olümpiaadi õpilaste napp osavõtt. Olümpiaadi välja kuulutades lubasime lõppvooru kutsuda 10 parimat eelvooru (essee) läbijat (vt. Õpetajate Leht 13.02.2004). Žürii muretses siiralt selle üle, et valik ikka õiglane saaks, koostasime detailse hindamisjuhendi. Paraku laekus olümpiaadile ainult 8 tööd, mistõttu sisulist võistlust lõppvooru pääsemise nimel ei toimunud. Olgu siinkohal kõik osavõtjad ära toodud koos südamlike tänudega õpetajatele, kes õpilasi osa võtma julgustasid.

Silja Paulus Haapsalu Gümnaasiumist, Jaak Mäeker ja Priit Sepp Kuressaare Gümnaasiumist, Tiina Treimuth ja Indrek Must Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Vaiko Veikat Tallinna Prantsuse Lütseumist, Egle Kiik Tamsalu Gümnaasiumist, Piret Veevo Karksi-Nuia Gümnaasiumist.

Tagasihoidlik osavõtt peegeldab objektiivselt meie filosoofiaõppe seisu. Kuna filosoofiat õpetatakse täna vaid vähestes koolides, jääb puudu õpetaja poolsest suunamisest, mille tähtsust olümpiaadil osalemise puhul ei saa alahinnata. Siiski olgu öeldud, et mitmed sel aastal osalenud ei õpi koolis filosoofiat, seda hinnatavam nende julgus! Kindlasti pärssis rohket osavõttu ka olümpiaadi aeg — napilt enne eksamisessiooni. Paraku ei ole mõeldav ka olümpiaadi sügisel korraldada, kuna enamasti õpitakse filosoofiat — kui üldse õpitakse — ühe aasta vältel gümnaasiumi viimases klassis. Igatahes oli žürii arvamus esseid lugedes üksmeelne — vaatamata konkurentsi puudumisele väärisid kõik osalejad lõppvooru kutsumist.

Kuna lõppvoor oli ühepäevane, oli programm äärmiselt tihe. Tagantjärgi võib öelda, et mõnegi ülesande puhul vajanuksid õpilased rohkem aega (järgmisel aastal ongi  olümpiaad planeeritud kahepäevasena).  Lõppvoor koosnes kolmest ülesannete voorust. Esimeses voorus analüüsisid õpilased tunni vältel filosoofilist teksti. Tekstiks oli Descartes'i 2. meditatsioon (vt. Akadeemia 1996, Nr. 8, lk. 1642-1650). Küsimus kõlas: mõtlemine ja meeled — Descartes'i argumentide kriitiline vaatlus. Kas Descartes'i meetod annab meile kindla kaheldamatu teadmise? Teises voorus pidid osavõtjad väitlema žüriiga etteantud teemal. Kuigi teemadering oli juba varem osalejatele teada antud (oli nii klassikalisi filosoofiaprobleeme: teadmine, tõde, kui ka praktilise kallakuga küsimusi: abort, eutanaasia), sai õpilane konkreetse teema teada alles 15 minutit enne esinemist. Kolmas voor oli test mitteformaalsest loogikast.

Filosoofia puhul tuleb hindamise subjektiivsus kõige ehedamalt ilmsiks. Kui 3. vooru puhul saab rääkida teatud objektiivsusest, siis esimese kahe vooru tulemused kujunesid žürii liikmete (Arne Rannikmäe, Indrek Meos, Joosep Tammo, Aare Ristikivi, Aive Pevkur)  arvamuste statistilise keskmisena. Hinnati skaalal 0-5 palli. Maksimaalselt võis osaleja 3. vooru peale saada seega 15 palli. Keskmised kujunesid järgnevalt: 1. voor 3,22, 2. voor 3,47, 3. voor 3,5. Kokku seega keskmiselt 10,19 palli.

Võib öelda, et rebimine oli väga tihe ning esikolmiku selgitamiseks läks vaja isegi varem kokku lepitud kriteeriumi: võrdsete pallide korral otsustab 1. vooru tulemus.

Nüüd võitjatest. I koht Tiina Treimuth (12,25 p), II koht Egle Kiik (12 p), III koht Vaiko Veikat (12 p). Palju õnne!

Täiendavat informatsiooni ürituse kohta (ka pildigalerii) võib leida Eesti Filosoofiaõpetajate Seltsi koduleheküljelt www.taipla.ee/haridus/.

Lõpetuseks tänaksin neid, tänu kellele olümpiaad võimalikuks sai: Tartu Ülikooli filosoofiaosakonda ainelise toetuse eest, kirjastusi Koolibri ja Avita auhindade eest, žürii liikmeid tubli töö eest.

Leo Luks, peakorraldaja.